Asusime teele juba reedel, 12.augustil, et jõuda õhtuks Põltsamaale oma ööbimiskohta, Carl Schmidti Külalismajja. Enne magamaminekut käisime linna peal uudistamas parke, lossi ja pubisid. Järgmisel päeval peale hommikueinet sõitsime Iisaku,le ja astusime läbi Iisaku Muuseumi. Ajalooga tutvunud ning karust, nimega Jaak (endise kaitseministri Jaak Aaviksoo avarii karuga lõppes karu surmaga ja temast tehti topis) pilte teinud siirdusime Kauksi randa. Puhkamiseks on Kauksi rand ideaalne. Meie grupist oli paar julgemat, kes vees ära käisid. Sõit jätkus Mustvee poole. Kasepää külas toimus Kalevipoja kala- ja veefestival. Meie aga suundusime Sibulatee,le. Kolkjas, Kostja Sibulatalus saime selgeks, kuidas käib seal sibulakasvatus. Sealt kogusime endale talvevarudeks sibulat, suitsutatud rääbist, mitmeid konserve. Samovarimajas, mis asub Varnjas, saime näha väga erinevaid samovare ja tasse-taldrikuid. Hiljem, Alatskivil käisime lossis ja lossipargis. Alatskiviga on seotud meie kuulus helilooja Eduard Tubin. Keldrikorrusel oli välja pandud vahakujude näitus. Kohalikus pubis saime väga maitsvaid roogasid nautida. Pikk päev lõppes Põltsamaale sõiduga. Väsimatud väisasid Põltsamaa roosiaeda.
Pühapäeval reisi suund meid Põlvamaale, Räpinasse. Tahtsime minna paberivabrikusse, kuid see oli suletud. Selle eest nautisime Räpina Aianduskooli kollektsiooniaeda, kus kasvasid väga erinevad lilled, taimed, põõsad. Aia on kujundanud Aianduskooli õpilased. Järgmise peatuspaiga tegime Leevaku Hüdroelektrijaamas. Jaam töötab siiamaani. Võhandu jõe veejõudu on Leevakul kasutatud juba 1835. aastast, mil siia ehitati vesiveski. 20. saj algul oli Leevakul jahu- ja saeveski ning villavabrik. Lühemat aega on Leevakul ka telliseid toodetud. Leevaku korsten, mida naljatamisi ka maailma kõrgeimaks (kõrgus 50 m) saunakorstnaks kutsutakse, valmis 1923. aastal tellisevabriku tarbeks. Vabrik läks aga peagi pankrotti, sest kohalik tooraine oli tellise tootmiseks ebakvaliteetne. Pärast vabriku sulgemist ehitas kõrvalasuva elamu peremees korstna sisse puitmaterjalist sauna, kus käiakse tänaseni. Meie tõlk Anne organiseeris väikese viktoriini. Parimad olid Triin Vilgats ja Ene Uiboupin. Tagasiteel koju tegime söögipeatuse Saverna Buffikus.
Ja lõpuks Pärnu poole. Sõit oli tore, bussijuht oli tore ja meie reisiseltskond oli tore. Ja ilmad olid ka väga soojad. Aitäh Andrusele, kes selle toreda marsruudi paika pani!