18-liikmeline Pärnu kurtide ühingu seltskond asus 3-päevasele Läti-Leedu reisile 11.augusti hommikul. Reis sihtkohad olid: Liepāja, Palanga, Klaipėda, Nida, Šiauliai. Esimese peatuse tegime Kalvene loomaaias (Cīruļi). Nägime huvitavaid eksootilisi kodu- ja metsloomi. Loomaaias elab maailma suurimal kinnisel territooriumil hoitav kiangikari (tiibeti eeslik), seal elavad ka pruunkarud, laamad, ahmid, hundid, ilvesed, metssead, puukonnad, Läti sinised lehmad jt. kodulinnud- ja loomad.
Liepāja on linn aastast 1625 Läti edelaosas Kurzemes. Asub Läänemere ja Liepāja järve vahelisel maakitsusel. Liepāja on Läti kõige läänepoolsem linn. Liepāja on elanike arvu poolest kolmas linn Lätis. Seal on Liepāja ülikool, teater ning muud kultuuri- ja turismiatraktsioonid. Meie Pärnu kurtide näite-estraadiring osales suvel seal Lätimaa kultuurifestivalil. Liepāja on koht kunsti, muusika ja rannamõnude nautimiseks. Ööbisime kesklinnas hotellis „Līva”. Järgmisel hommikul asusime Leedu poole, sihtkohaks Palanga.
Palanga asub Läänemere kaldal ja on Neringa kõrval üks Leedu tähtsaimaid kuurortlinnu. Päikesepaisteliste päevade arv on siin Leedu suuremaid. Tutvusime tänavakaubandusega ja suundusime liivaranda. Palanga liivarand on 18 km pikk. Olime vaimustuses ilusatest alleedest, parkidest. Oleksime tahtnud veel seal viibida, kuid ees ootas sõit Klaipėdasse.
Klaipėda on Leedu suuruselt kolmas linn. Ta asub Läänemere kaldal paigas, kus Dangė jõgi merre voolab. Suurem osa linnast paikneb Kura lahe kirdekaldal, ent Kopgalise ja Smiltynė linnaosad asuvad Kura säärel. Klaipėdas on tähtis kaubasadam ja Leedu ainuke reisisadam. Praamiühendus on Saksamaa, Rootsi ja Taaniga. Linna kõrgeim hoone on 34-korruseline 112 m kõrgune korterelamu Pilsotas. Peale keha kinnitamist suundusime praamiga Nida poolsaarele (ehk Kura säär).
Kura säär on ligi 100 km pikkune maasäär, kõigest 4 km lai, ning mis eraldab Kura lahte Läänemerest. Poolsaart jagavad omavahel Leedu ja Venemaa (Kaliningradi oblast). Sealsed luited on Läänemere ranniku ühed kõrgeimad. Kura säär kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Mõlemas riigis on loodud poolsaart hõlmavad rahvuspargid. Sääre Leedu-poolsed asulad on liidetud Neringa linnaks. Neist tuntum on Nida. Kiirkorras tutvusime Delfinaariumiga ja tegime pilte delfiinidest. Öö olime taas kesklinnas hotellis „Amberton”. Reisi viimasel päeval asusime Šiauliai poole.
Šiauliai on Leedu elanike arvult neljas linn. Asub Leedu põhjaosas Žemaitija ajaloolises piirkonnas. Linna vana saksakeelne nimi on Schaulen. Šiauliais on biokütusel töötav soojuselektrijaam, linnas toodetakse ehitusmaterjale ja elektroonikat. Šiauliais asub õllevabrik “Gubernija” ja kondiitritooteid valmistav ettevõte UAB Rūta. Linn on ka mitmete teetöödega tegelevate ettevõtete asupaigaks. Aastail 1948–1998 tegutses linnas jalgrattaid valmistav tehas „Vairas“, mis valmistas jalgrattaid „Ereliukas“, „Kregždutė“ ja hiljem ka mopeede. Tegime tutvust suurima kaubanduskeskusega ja peale ostlemist asusime koduteele. Tee peale jäi veel külastada Ristimäge.
Ristimägi on Leedus Šiauliai lähedal (12 km) paiknev Jurgaičiai linnamägi, kuhu sadade aastate jooksul on palverändurid toonud riste. Ristimäe tekkimise kohta on palju erinevaid müüte ja teooriad. Arvatakse, et esimesed ristid pandi mäele peale 1831. aasta ülestõusu. Nõukogude ajal käisid võimud mäest buldooseriga üle vähemalt kolmel korral. 1993. aastal külastas Ristimäge paavst Johannes Paulus II. Ristide koguarv Ristimäel on üle 200 000.
Nüüd jäi veel Pärnuni sõita 320 km. Tore reis oli. Aasta pärast läheme jälle reisile!