Laupäeval, 10.mai hommikul kogunesid kurdid Karja tänav 3, kus 100 aastat tagasi asutati Pärnu Kurttummade Selts „Vaata“.
Tallinna, Tartu, Soome ja Pärnumaa kurdid tutvusid selle kohaga ning toimus ka väike mälestuskoosolek.
Edasi mindi Pärnumaa kurtide maja klubisse, kus oli välja pandud väike näitus. Sai näha esemeid Pärnu kurtide ajaloost. Välja oli pandud mitmeid fotoalbumid, vanad kontoritarbed, arhiivi dokumendid, filmi- ja fotoaparaadid. Samuti sai näha Pärnu Kurttummade Selts „Vaata“ originaal-rinnamärki. Eesti kurtide muuseumi kuratoor Kaido Paales leidis märgi osta.ee. internetioksjonil, mille ka ära ostis. Rinnamärki hoitakse Eesti Kurtide muuseumis. Hetkel on üks märk veel Läti kurtide muuseumis. Teada on, et pärnakatel seda märki ei ole.
Pärnumaa Kurtide Ühingu 100.aastapäeva üritus toimus Pärnu Sotsiaalkeskuses. Kokku osales peol 80 inimest. Kaugemad külalised saabusid Lätist ja Soomest.
Piduliku aktuse õhtujuht oli Silver Koit. Silveri sünnikodu on Pärnu, tema ema on Helge Koit. Aktusesaal oli rahvast täis. Külaliste hulgas oli Pärnu abilinnapea Riido Villup, Eesti Kurtide Liidu esimees Sirle Papp, Läti kurtide muuseumi kuraator Liga Kotova, Eesti kurtide muuseumi kuraator Kaido Paales, Pärnu Kurtide Spordiselts Eero ja Eesti Kurtide Ühingute esindajad. Samuti austasid meid kurdid Tallinnast, Tartust ja Saaremaalt.
Aktuse avas Pärnumaa Kurtide Ühingu juhatuse esimees, Andrus Siig.
Temale ka kõne:
„Täna tähistame üheskoos Pärnumaa Kurtide Ühingu sajandat sünnipäeva. 22. veebruaril 1925. aastal otsustasid Pärnu aktiivsemad kurdid luua oma organisatsiooni, mis ühendaks kuulmispuudega inimesi ning seisaks nende huvide eest. Nimeks sai Pärnu Kurttummade Selts „Vaata“ . Esimeheks valiti Tõnis Laas.
Saja aasta jooksul tegutsesid kurdid erinevates majades, kokku üheksas kohas. Praegu on meie koduks Lubja 48a, mis kuulub ettevõttele OÜ Pinvet. Meie liikmete arv on praegu 78 ja enamus on vanemad inimesed. Ka pensionäridel on oma kooskäimise koht kurtide maja klubis.
Igal neljapäeval on kõikidel kurtidel võimalus Lubja 48a ühingu ruumes kokku saada tuttavatega või ajada omi asju, sest kohal on ka viipekeeletõlk. Oleme korraldanud koolitusi, loenguid ja kohtumisi Eesti Kurtide Liidu esimehega, Eesti Vabariigi Riigikogu liikmetega, Päästeametiga ja paljude huvitavate erialade inimestega. Ühingu traditsiooniks on tähistada igal aastal vastlapäeva, ülestõusmispühi, jaanipäeva, rahvusvahelist kurtide päeva, kadripäeva ja jõule. Igal aastal oleme korraldanud ka mõne ekskursiooni Eestis, Lätis või Leedus.
Meie liikmete seas on andekaid taidlejaid. Tänavu tähistame Pärnu kurtide pantomiimitrupi 55. aastapäeva ning meil on tänagi võimalus osa saada nende suurepärasest esinemisest.
Mul on hea meel, et meil on nii palju toredaid ja teotahtelisi inimesi. Tahan kogu südamest tänada teid kõiki, kes te olemas olete. Soovin, et me hoiaksime ka tulevikus kokku ja teeksime üheskoos veelgi ägedamaid asju.
Veel kord suur tänu asutustele ja organisatsioonidele, kes on meid aidanud. Eriline tänu kuulub Pärnu Linnavalitsusele, Pärnumaa Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Kurtide Liidule ja Osaühingule Pinvet.
Esmakordselt sai kaante vahele teos „Pärnumaa Kurtide Ühingu ajalugu 1925–2025“. See raamat aitab hoida meie mälu ja meelde tuletada, kust me tuleme. Seetõttu on teos väga oluline meie Pärnu kurtide ajaloo hoidmisel. Luuletaja Juhan Liiv on öelnud: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”.
Järgnevalt autasustab juhatuse esimees Andrus Siig raamatuga „Pärnumaa Kurtide Ühingu ajalugu 1925-2025” ja tänukirjaga kõiki, kes on paljude aastate jooksul osalenud aktiivselt ühingu töös ning samuti neid, kes on igati toetanud ja abistanud meie ühingu liikmete huvide ja heaolu eestseismisel.
Abilinnapea Riido Villup tänab Pärnumaa kurtide rahvast kutse eest. Pärnu linnapea ise ei saanud tulla, aga saatis tervituskaardi õnnitlustega, mille sõnumi abilinnapea ette luges.
Esinemisjärg jõudis pantotiimitrupilt koos Urve Orava luuletusega.
Aktuse lõpus anti sõna külalistele, kes õnnitlesid 100-aastast ühingut kaunite sõnade, lillede ja mitmete kingitustega.
Õhtujuht teatab järgnevast jätkupeost, milleks on pidulik õhtusöök. Aga enne läksime õue ühispilti tegema.
Enne tervitusjoogi kokkulöömist PKÜ juhatusega leidsime aega tuttavatega juttu puhuda. Kurdid rõõmustasid taaskohtumistest oma sõpradega ning kõikide tuju oli hea.
Edasi juhatati rahvas teise saali, kus pakuti sooja toitu, suupisteid ja torti.
Tordi peal oli tekst „Pärnumaa Kurtide Ühing 100” ja ühingu logo. Torti oli kokku 10 kilo.
Pärast peo lõppu läksid osad kurtide klubisse, et veel kord näha Pärnu kurtide muuseumi eksponaate.
Aeg kulges kiiresti, juba oli hilja ja lõpuks jõudsime alles öösel koju.
Pärnumaa Kurtide Ühing tänab kõiki, kes osalesid meie suurel peol ja aitasid seda läbi viia. Hoiame ikka kokku!