Pärnumaa kurtide elu läbi aegade

Pärnu Kurttummade Selts “Vaata” (PEKS “Vaata”) asutati 1925. aasatal. Põhikiri registreeriti Viljandi – Pärnu Rahukogu poolt 31. jaanuaril 1925. a. Seltsi avamis – koosolek toimus 22. veebruaril 1925. a. kurttumma Jüri Käigu korteris Pärnus, Karja tn. 3 (Tõlgi A. Hinsberg´i isa korteris). 1926. aasatal üüriti seltsile väike ruum ühes katusekambris (preaguse trükikoja AS Trükk hoone kõrval). Hiljem leiti pisut avaramad ruumid poolpõlenud majas praeguse Rääma tn. ja jõe vahel oja kaldal, mis on nüüd tundmatuseni ümberehitatud. Veelgi hiljem saadi küllaltki head ruumid Rüütli tn. paaritute numbrite poolel asuvas sajanditegevuses majas (arvavasti nr. 15 ?), Aug. Jakobsoni mälestusmärgi lähedal. 1944. a. hävis ajalooline maja põgenevate saksa okupaktide pommituslennukite läbi. Ka selles majas ei püsitud kaua. Viimaks saadi suuremad ruumid linnaarst dr. J. Kukk´e majas Ringi (Brackmanni) tn. 18. alumisele korrusele – 2 tuba ja köök kolmkümnendate aastate algul. Siin toimuski 1940.aasta sügisel seltsi reorganiseerimine Eesti Kurttummade Keskuse Pärnu osakonnaks. Ka see maja sai sõja ajal kannatada, millest EKK Pärnu osakond kolis sõja ajal üle Tallinna mnt. 13 Hermann Must´a korterisse, kus kurtide kooskäimine jätkus mitmesuguste ajaviidetega. Ringi tn. 18 tegutses PEKS “Vaata” kõige kauem, kuni 1940. a. sügisel sundisime selle tegevuse lõpetama. Hoone on ümberehitatud ja nüüd puudub nurgapealne tuulekoda peauksega.

PEKS “Vaata” asutamisele järgnenud 22 – liikmelisel üldkoosolekul 28. veebruaril 1925. a. valiti esimesesse juhatuse koosseisu: Esimeheks Tõnis Laas, tema abiks Arved Hirt, kirjatoimetajaks Friedrich Mitt, tema abiks Kristjan (Kristofor) Lelle, kassahoidjaks Heinrich Kals (Kalde), tema abiks Aleksander Närjusson. 1926. a. täiendati juhatust veel asjajaja ametiga, kelleks valiti kuulja isik, endine Vändra Kurttummade Kooli õpetaja Tõnis Kalbus. Kolmandal tegevusaastal oli omavolitsemiste ja segaduste jätkumise tõttu sunnitud juhatusest lahkuma Tõnis Laas, kelle asemele valiti uueks esimeheks Friedrich Mitt. 27. veebruaril 1934. a. valiti esimeheks Harald Ollino, kelle tegevuse lõpetasime 1940. a. sügisel suurte raskustega, kuna ta ei alistunud kergesti.

Meie “Saak” polnud aga suur – liialt palju oli kordanlusaegseid veksleid, mida me ei suutnud ka rahvakohtu abil lunastada. Ei mäleta millal, kuid vahepeal oli ajutiselt esimeheks ka Vladimir Ehrenpreis.
Eesti Kurttummade Seltside I kongress toimus Tallinnas 24. juunil 1933. a.:
II kongress toimus Tartus 26. augustil 1934. a.
III kongress toimus Pärnus 8.-10. juunil 1935. a.
IV kongress toimus Vändras 23.-24. juunil 1936. a.
Vändra kongressi järele toimus kurttummade kooli asutaja Ernst Sokolovski hauasamba avamine. Ajakirjas “Kurttummade Sõber” nr. 2-3. 21. märtsist 1936. a. lk. 21. ilmus järgmine muutmata tekstiga informatsioon : ÕNNETUS “VAATA” LIIKMEGA. Pärnu kurttummade selts “Vaata´l” on käimas põhikirja alusel lubatud rahaline korjandus Pärnu linnas ja maakonnas. Selleks otstarbeks sõitis omal soovil Kilingi–Nõmme Anna Käige (tõlgi A.Hinsberg´i ema – E.R.). Oma korjandusraamatuga ringi köies hukkus ta
libeda tee tõttu ja nii õnnetult, et vanainimesel murdus puusaluu. Õnnetusest teatas tema oma saatusekaaslasest abikaasale, kes elab Pärnus ja see omakorda “Vaata” esimees härra Ollino´le. Viimane tellis otsekohe omale auto ja sõitis õnnetuskohale ning tõi õnnetu Pärnu linna haiglasse, kus tema puus ja vasak jalg kipsi pandi. Praegu viibib pr. A. Käige haiglas. Arstide arvates paraneb ta peatselt.

1940. a. sügisel likvideerisime “Vaata” seltsi, kusjuures oli isegi miilitsad raske saada senise esimehe kangekalsusest, kes tegi lahti miilitsa poolt kinnipitseeritud kopiukse ja kutsus isegi likvideeritud “juhatuse” uuesti kokku, et mõnda puudust kuidagi veel siluda. Meie tegevus algas sega juba 1940. a. viimastel kuudel. Avaldasime ajalehes likvideerimiskomisjoni teadaande jne. Ajalehes ilmus ka artikleid endise juhatuse mahhinatsioonidest jne.

1.detsembril 1940. a. toimus Tallinnas nõupidamiskoosolek Eesti Kurttummade Keskusen moodustamiseks, kus otsustati võtta aluseks Ülevenemaalise KurttummadeKeskuse põhikiri. Ajutine EKK Keskjuhatus oli juba moodustatud,kellega mul jätkus kirjavahetus, kuni juuni algul 1941. a. oli EKK Pärnu osakonna juhatuse koosseis keskjuhatuse poolt kinnitatud. Eestis hakkasid tegutsema esimestena EKK Pärnu osakonna kurttummad. Kuid peatselt algas fašistliku saksamaa okupatsioon Eestis. Sel ajal peksis endine ametist tagandatud esimees H. Ollino V. Ehrenpreisi läbi. Kuna H. Ollino oli endinekaitseliidu allohvitser ja nüüd tegutses fašistka kohalikus omakaitses, võis V. Ehrenpreisiga veelgi hullemat juhtuda.

Tallinna mnt. 13 (keskmine hoone). Kangialusest paremale, teisele korrusele kolis EKK Pärnu osakond okupatsiooniajal üle. Siia hankisimegi okupatsiooniajal kütust Tootsi metsast. Pärnu vabastamisejärele asus siin sõjaväeosakond, kust viidi ära meie inventar, hulk käsitöid, lauanõud jne. Asutati 1. jaanuaril 1945. a. Eestis esimene EKK Pärnu Osakonna Õppetootmise Töökojad, mille E.Kalm muutis Kurttummade Segatootmise Kooperatiiv Artelliks “Võit”. Artell siirdus 1947. a. Kuninga tänavale tn. 18. Ringi (Brackmanni) tn.1 kivimaja ülemise korruse espoolne osa 1945 – 1947. a. oli siin F.Mitt korteris EKK Pärnu osakonna Õppetootmise Töökoja ja artelli rätsepa Osakonna filiaal ja punanurk. Ka siit tuli 1947. a. kolida Kuninga tänavale tn. 18. F.Mitt kolis siit Tulbi tn. 2 . Praeguon Ringi tn. 1 trükikoja AS “Trükk”. Pärnu Kurttummade Segatootmise Kooperatiiv Artell “Võit” 1947 – 1949. a. nõuti artellikolimist Hospidali tn.14. Siinsed ruumid anti Pimedate Ühingule. Hospidali tn. 14 alumine korrus – Kuninga tn. 18 ületoodud artell “Võit”, 1949. a, mis peatselt allutati Invaliidide Artellile “Oktoober”. Rüütli tn. 32, – nurgapealsel alumisel korrusel reorganiseritud EKÜ Pärnu ÕTE ja Ajutiselt EKÜ Pärnu t/o alates 1949. a. Selle hoone taga paistab tilluke majakene, Hospidali tn.10, kus asus EKÜ Pärnu t/o 1952 –1965. a. Nikolai tn. 8 kauemat aega asus selles majas Rüütli tn. 32 ületoodud EKÜ Pärnu ÕTE õmblusosakond.EKÜ Pärnu t/o kasutas terve maja kogu 1974. a, kuid 1975. a. tuli loovutada alumise korruse paremad ruumid, kuhu asusid tulekahju tagajärjel Barbuse tn. 8 –st tulnud mitmed asutused. Jäime ülemisele korrusele kuni 1975. a. hilisügiseni, mil valmis meil uus tööstuse ja klubihoone – võimla. Pärnu Kurtide klubi ja võimla oli valmis 1975. a. lõpus.