Pärnumaa Kurtide Ühingu selle aasta reis viis Hiiumaale. 20.juuli hommikul asusime teele Rohuküla sadama poole. Vahepeal tegime kohvipausi Lihula Olerexi tanklas ja ajaloolise Ungru mõisa juures. Mõis asutati 1523.aastal ning oli Ungern-Stenbergi omanduses. Omal ajal jäi aga ehitus lõpetamata.
Praamiga „Tiiu” jõudsime enne keskpäeva Hiiumaale. Reisiprogrammi järgi oli esimene peatuspaik Lavendlitalu. See on maailmas kõige põhjapoolseim lavendlitalu. Talude päeval oli rahvast palju kohal. Pea hektarilisel põllul kasvab 20 000 lavendlitaime. Taime õitest valmistatakse lavendlimoosi, maitseaineid, lavendlimett, näovett ja muid tooteid.
Järgmisena tutvusime Elamuskeskusega „Tuuletorn”, mis asub Käinas. Keskus ehitati neli aastat tagasi ning seal asub Baltikumi kõrgeim ronimissein (20 meetrit). Saime keha kinnitada kohvikus RUUDI.
Edasi jätkus me reis Kõpu tuletorni poole. Torn on maailmas vanuselt kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud.
Järgmine koht, mida külastasime oli Ristna tuletorn. 30 meetrine torn valmis 1874.a. Prantsusmaal ehitatud osadest.
Tagasiteel ööbimiskohta põikasime sisse Ristna Merekaubamajja – mereprahi muuseumi. Sinna on kogutud erinevaid esemeid, mida on mere kaldalt leitud. Valik oli väga kirev.
Päeva viimane külastus viis meid Kassari poolsaarele. Sääretirp on kirde-edelasuunaline umbes 2 kilomeetri pikkune kitsas maanina. Seal kasvab rohkelt kadakaid, kibuvitsu ja magesõstraid. Pinnas on üldiselt kivine.
Lõpuks asusime ööbimiskoha poole teele. Tee peale jäi palju autosid ja rahvast, sest samal ajal toimus seal rahvamuusikapidu Hiiu Folk.
Pühapäeval, peale hommikusööki, suundusime Kärdla poole.
Peatusime Kärdla meteoriidikraatri mudelväljakul.
Umbes 455 miljonit aastat tagasi tekkis ligi 4 kilomeetrise läbimõõduga meteoriidikraater madalas merevees teisel pool ekvaatorit. Pärast paljusid geoloogilisi protsesse nagu setete teke, maakoore liikumine ja mitmed jääajad, on kraater tänapäeval looduses raskesti märgatav.
Selleks, et erilisest loodusmälestisest paremat ülevaadet saada, on rajatud kraatri mudelväljak, mis annab ruumiliselt tajutava pildi Kärdla kraatri suurusest ja proportsioonidest. Mudelväljak on 100 kordse vähendusega, võrreldes kraatri tegeliku suurusega, selle läbimõõt on umbes 43 meetrit ja ringvalli pikkus 140 meetrit.
Kärdla linnas maitsesime puhast vett, mis tuleb maa alt. Arteesiakaevud on paljude hiidlaste jaoks joogivee allikas, kust mõned inimesed juba aastakümneid suurte kanistritega endale vett koju viivad. Eriliselt ilusa pildi saab teha talvel, kui purskaevude ümber on tekkinud jääskulptuurid.
Lõpuks külastasime Hiiumaa muuseumi, sellepeamaja asub 1998. aastast Kärdlas endises kalevivabriku direktorite elamus, mida kutsutakse rahvasuus Pikaks Majaks. 1830.-1840. aastatel ehitatud üle 60 m pikkune hoone on üks selle väikelinna pikimaid puumaju.
Näitusel „Konrad Mägi ja tema kaasaegsed” oli välja pandud 40 teost, mille on maalinud Konrad Mägi (1878-1925) ja temaga ühel ajal tegutsenud kunstnikud.
Enne kojusõitu tegime mõned ostud, enim huvitas meid Hiiumaal valmistatud tooted. Sadamas sättisime järjekorda. Jõudsime just õigel ajal, sest pärast tekkisid juba väga pikad autode järjekorrad. Enne merele minekut maitsesime veel kalasuppi. See oli üks väga hea kraam.
Tore ja hariv reis oli. Aitäh Annele, kes otsis välja Hiiumaa kohta käivat materjali ja seda meiega jagas. Aitäh ka reisi-seltskonnale!
Ütlemata hea kamp oli!